Valgemetsa MTÜ




Elmar Kits


Elmar Kits (1913-1972) on 20. sajandi väljapaistvamaid eesti kunstnikke. Ta sündis 1913. aastal Tartus, lapsepõlve veetis Tartumaal Rõngu vallas, õppis Koruste külakoolis ja Hugo Treffneri Gümnaasiumis, mille lõpetas 1932.a. 1935.a. astus ta Tartu kõrgemasse kunstikooli „Pallas“ kus õppis A.Vardi ja K.Liimandi, V.Ormissoni ja A.Vabbe juhendamisel. Alates 1938.a. esineb näitustel. 1939.a. lõpetab kooli ja astub kunstiühingu „Pallas“ liikmeks. 1940.a. asub tööle Riigi Kunstikoolis joonistusõpetajana, 1941-44 vabakutseline kunstnik, 1944-1949 Tartu Riikliku kunstiinstituudi maaliõppejõud, alates 1949.a. vabakutseline kunstnik.

Suvekodu Valgemetsas omandas Elmar Kits 1950. aastal. Varem oli elamu kuulunud kirjanik Enn Kippelile (1901-1942). Perekondliku pärimuse järgi ehitas Kippel hoone endale suvekoduks 1939. aastal ja Elmar Kits ostis selle 1950. aastal Kippeli leselt.
Valgemetsa oli kujunenud Tartu linnarahva ja haritlaskonna populaarseks suvituskohaks 1930. aastatel pärast Tartu-Petseri raudtee valmimist, kui siinne maaomanik R. Schabak lasi oma Ahja jõe äärse ca 200 hektari suuruse maavalduse suvilakruntideks planeerida.1 Esimese suvila (mis hiljem sai oma kuulsa aia ja puuskulptuuride poolest tuntuks nn. nõiamajana) rajas endale siia tarbekunstnik Vanda Juhansoo 1932.aastal, veidi hiljem lisandusid rektor Peeter Põllu, prof R. Kleitsmani tööstur E. Oinase, A.Viirandi, O.Tiiki jmt. suvilad. 1940. aasta kevadeks oli suvilaid ligi 60. Ehitati ka võõrastemaja koos kaupluse ja postkontoriga.
Puhata armastasid siin Tartu kunstnikud ja kirjanikud - Karl August Hindrey, Villem Ormisson, Juhan Sütiste, Märt Laarmann jt. 1934. aastal asutati Valgemetsa Korrastamise ja Kaunistamise Selts, milline riigi toel kavandas spordiväljakute, tenniseplatside, rahvapargi ja isegi soojendatava supelbasseini rajamist. 1950. aastatel valitses kunagises elitaarses suvituspiirkonnas juba vaikelu kuid endise hiilguse jäljed olid veel säilinud. Üldrahvalikuma suvituskohana muutus Valgemetsa uuesti populaarseks alles 1960. aastatel kui rajati ka tuntud Valgemetsa pioneerilaager.
Elmar Kitse jaoks võis tegemist olla omamoodi nostalgilise keskkonnaga, mis ühtlasi pakkus inspiratsiooni ja võimalust enese loominguliseks väljaelamiseks. Siin katsetas Kits erinevaid tehnikaid, mida ta hiljem kasutas suuremate monumentaalteoste tegemisel (seinapannoo restoranile „Tarvas“ 1965 jt). Valgemetsa periood on kunstniku uue eneseleidmise ja aktiivse eneseteostamise aeg, mis tipnes 1966. aasta sügisel Tartu kunstnike majas toimunud personaalnäitusega, kus ta esitas sadakond kubismi mõjulist poolabstraktset kompositsiooni.3 Kunstnik viibis Valgemetsas kuni oma viimase siirdumiseni haiglasse 1972. aasta kevadel.

Valgemetsa suvituskoht asub Ahja jõe loodepoolsel kallakul, endise Tartu-Petseri raudteetrassi ääres. Ala on kaetud männimetsaga, looklevaid jõekäärusid raamivad punakad liivakivipaljandid. Suvituskoht on säilitanud 1931. aastast pärineva planeeringu. Piklik, rombikujuline krunt on säilitanud oma algupärase kuju. Krundiosa hoone esiküljel on kaetud eaka männimetsaga, krundiosa hoone ida- ja kaguüljel on avatum hooviruum, mis haljastatud üksikute viljapuude ja põõsastega. Selle taga algab taas männimets. Kunagine rikkalikult kujundatud iluaed on osaliselt säilinud, selle puidust kujunduselemendid on küll hävinud kuid säilinud fotodokumentatsiooni alusel on varasem aiakujundus tervikuna taastatav. Säilinud on ka E. Kitse poolt 1960il rajatud aiabassein ja triiphoone vundament.




Otsi
 
MTÜ VALGEMETSA
info@valgemetsa.info

 
 

Mittetulundusühing Valgemetsa
Koduleht Elitec'st